Eesti seaduste järgi tuleb kõik kinnisvaratehingud, nagu ka kinnistule hüpoteegi sõlmimine teha notari juures. Kuidas see täpsemalt toimub ning miks on notar seejuures oluline, selgitab notar Irma Rahnu.

Miks kaasatakse notar tehingutesse?
Nii tagatakse asjaajamise korrektsus. Notar kontrollib, kas tema juurde tulnud inimesed on ikka need, kes nad väidavad end olevat. Samuti vaadatakse enne tehingut üle registrite andmed, et teada saada, kas inimesel on õigus tehingut teha ja kas selleks on vaja veel kellegi nõusolekut või lisadokumente. Notariga enne ja tehingu tegemise ajal suheldes selgitatakse välja, mida osapooled teha soovivad ja kuidas seda on kõige mõistlikum saavutada.

Kui tehingu tegemiseks on mitu võimalust, peab notar nende sisu ja erinevusi selgitama, juhtima tähelepanu ebamõistlikele riskidele ning ütlema, kas ja kuidas neid annaks maandada.

Kes notari juurde aja broneerib?
Tavaliselt teeb seda üks tehingu osapooltest. Notaribüroos eeldatakse, et inimesed on enne kokku leppinud nii tehingu tegemises, selle tingimustes kui ka ajas. Kui inimene soovib laenu võtta, siis broneerib aja ja edastab vajalikud andmed notarile laenuhaldur.

Kui pikk on ooteaeg notari juurde?
Notaribürool on vaja veidi aega, et leping ette valmistada, aga üldiselt sõltub tehingu tegemise kiirus pigem osapoolte ajagraafikust ja vähem notaribüroost. Paari päeva jooksul leiab reeglina ikka aja, välja arvatud siis, kui on tegemist millegi eriliselt mahukaga, keegi osalejatest on välismaal või puudub mõni vajalik dokument.

Millised dokumendid peab kaasa võtma?
Notari juures peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart või juhiluba). Kusjuures notar võib isiku tuvastada ka Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis oleva foto alusel, kuid see muidugi eeldab, et inimesel on kehtiv dokument olemas. Mõnikord on vaja, et inimesel oleks ette näidata kinnisasja omanikuks saamise või perekonnaseisu tõendav dokument, kuid üldjuhul on needki notarile elektrooniliselt nähtavad.

Kui lepingu juurde on vaja midagi lisaks kaasa võtta, siis antakse sellest notaribüroost eelnevalt teada (nt mõni välismaal välja antud või vanemast ajast pärit dokument, mida elektroonilises registris näha ei ole; äriühingu organi otsus või lepingu juurde lisatav plaan).

Millised andmed tuleb notaribüroole veel enne esitada?
Tehingu andmed: kes ja millistel tingimustel ja mida teha soovib. Notaribüroo kontrollib üle registrite andmed ning paneb nende ja kliendi saadetud andmete põhjal kokku lepingu teksti. Tavaliselt saadetakse lepinguprojekt ka e-posti teel klientidele ülevaatamiseks.

Mis kulud notariaalse tehinguga kaasnevad?
Iga notariaalse tehingu eest tuleb maksta notari tasu, mille suuruse paneb paika seadus. Tasub aga teada, et ükskõik kuidas osapooled tasu maksmise omavahel kokku lepivad, vastutavad nad selle eest solidaarselt. Nii et kui üks pool, kes on maksmise enda kanda võtnud, seda ei tee, siis on notaril õigus nõuda tasu teiselt poolelt, kes saab selle siis omakorda lepingu alusel esimeselt tagasi küsida.

Kinnisvaratehinguga kaasneb reeglina ka muudatus kinnistusraamatus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu.

 

Riina Odnenko

vabakutseline ajakirjanik